Loading ...
 
Jälgi meid: Arhiiv 2013 (1) Arhiiv 2012 (6) Arhiiv 2011 (23) Arhiiv 2010 (21)
| Jaga
PRINDI

Sõbrakuul sõbrale külla

06.02.2013

Taaskord on käes Sõbrakuu ehk aeg, mil käiakse sõpradel külas ja pööratakse neile tavapärasest rohkem tähelepanu. Sõbrakuul ootavad Sind külla ka inimese parimad sõbrad, kes on mingil põhjusel kodust ja hoolitsusest ilma jäänud - kodutud kiisud ja kutsud varjupaikades üle Eesti. 

MTÜ AUH kutsub Sõbrakuul inimesi üles varjupaiku külastama. Ülevaade Eesti koduta loomade varjupaikadest asub SIIN

Võta oma sõbrad kaasa ning kinkige üheskoos kodututele neljakäpalistele soe ja südamlik päev!

sõbrakuu


Heategevuslik koertenäitus toetab varjupaikasid

03.10.2012

Pühapäeval, 7. oktoobril toimub Tallinnas juba kaheksandat korda Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille tulud lähevad tänavu Tartu Koduta Loomade Varjupaiga toetuseks. 

Heategevusliku koertenäituse eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada loomade varjupaikasid Eestis. 

Heategevusliku match-show toimumisele aitab kaasa ka Koerteregister.

Rohkem infot ürituse kohta vaata siit.


10 põhjust lemmiklooma kiibistamiseks

28.09.2012

Aastas edastatakse Eesti Loomakaitse Seltsile, loomade varjupaikadele ja ning erinevatele kuulutusteportaalidele tuhandeid teateid kaduma läinud loomadest, kuid aastatepikkune praktika näitab, et on pelgalt õnnelik juhus, kui koduteelt eksinud kiibistamata lemmikloom oma pere juurde kiirelt ja ohutult tagasi jõuab.

Mikrokiip on vaieldamatult üks olulisim ja taskukohaseim garantii ekslema läinud lemmiklooma turvalise kodutee tagamiseks.

Igaveseks kaduma jäänud lemmikutest ja nendega juhtunud ränkadest lugudest hoolimata on jätkuvalt enamus kassidest ja koertest kiibistamata ning lemmikloomade registrisse kandmata.

Eesti Loomakaitse Selts toob välja kümme lihtsat põhjust, miks peaks oma neljajalgse sõbra kiibistama ning vajalikud andmed lemmikloomade registrisse kandma.

1. Looma kadumise korral on kiibistatud ja registrisse kantud lemmiku omanikud kergemini tuvastatavad ja leitavad.

Kui loomal on kiip ja ta on kantud lemmikloomade registrisse, leitakse varjupaika toodud looma omanik mõne tunni jooksul. Omaniku andmed on registrist kättesaadavad ööpäevaringselt. Lisaks varjupaikadele saavad mikrokiipi kontrollida ka veterinaarkliinikud. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt seadusele muutub kinnipüütud loom kaks nädalat ehk 14 päeva pärast leidmist varjupaiga omandiks, mis tähendab, et 14 päeva möödudes on varjupaigal õigus loom hukata. Kiibi olemasolu päästaks seega looma elu.

2. Mitmetes kohalikes omavalitsustes on seadusega kehtestatud koerte ja kasside kiibistamine ja registrisse kandmine.

Igal loomaomanikul lasub kohustus välja uurida, kas tema kodukohas on koerte ja kasside kiibistamine kohustuslik. Teadmatus ei vabasta seaduse täitmisest.

3. Mikrokiip ei kao kunagi ära.

Kaelarihm või kaelarihma külge riputatud infosilt võib ära kukkuda või katki minna, sildil märgitud teave võib aga sootuks ära kuluda. Mikrokiip on väike kapsel, millel on unikaalne numbrikombinatsioon ja see paigaldatakse loomale naha alla, reeglina kaela vasakule küljele.

4. Kiibistamine on odav ja kiire protsess.

Kiibistamine maksab keskmiselt 15-20 eurot ning protseduur sarnaneb vaktsineerimisele. Võrreldes aja- ja närvikuluga ning ränkade tagajärgedega, mis lemmiku kadumisega kaasnevad, on kiibistamise ühekordne tasu igati taskukohane.

5. Looma tähtsaimad andmed säilitatakse registris.

Kiibistatud looma omanikul on võimalus registris hoida looma andmeid ja infot vaktsineerimise ning muu vajaliku kohta. Ühtlasi saab registri kaudu tellida olulisi meeldetuletusi (nt millal peab looma uuesti vakstineerima või talle ussikuuri teostama).

6. Loom saab avarii korral parimat ravi.

Avariisse sattumise korral tuvastab veterinaar hulkuma läinud looma omaniku koheselt ning loom saab seetõttu operatiivsemat ja efektiivsemat ravi.

7. Mikrokiibiga tuvastatakse looma ametlik omanik.

Igasuguste vaidluste ja loomade varguste korral on alati võimalik mikrokiibi kaudu tuvastada lemmiklooma ametlik omanik.

8. Kiibistamine võimaldab saada reaalset ülevaadet lemmikloomade hulgast.

Kiibistamine võimaldab saada paremat ülevaadet lemmikloomade hulgast ning nende liikuvusest Eesti piires. Omavalistustes tekib territooriumil peetavate kasside ja koerte kohta asjakohane ülevaade.

9. Kiibistamine annab ka ülevaate hulkuvatest lemmikloomadest.

Lemmikloomaregister võimaldab tuvastada hulkuvate lemmikloomade probleemi olemasolu ja suurust konkreetses piirkonnas ning hinnata hulkuvate lemmikloomade probleemi lahendamiseks teostatud meetmete edukust.

10. Lemmiklooma kiibistamine on vastutustundlik tegu.

Iga hooliv loomaomanik teeb kõik selleks, et tema lemmik kadumise korral tee tagasi pere juurde kiiresti ja ohutult üles leiaks.

stardikas160x160est.jpgKoer

                                                                                        Foto: SCX

Allikas: Tarbija24


Suvekodust lahkudes ära hülga lemmiklooma

27.08.2012

Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts varasügist kampaaniat, mille raames pannakse inimestele südamele oma lemmikloomi suvekodudest endaga kaasa võtma ning märkama mahajäetud lemmikloomi.

“Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatud suvilatesse ja maakodudesse. Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin.

 “Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav,” märkis ta. “Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest,“ kirjeldas Valtin olukorra keerukust.

Iga loomaomanik vastutab oma lemmiklooma eest nagu teistegi pereliikmete eest.

els sügiskampaania
 
Allikas: Eesti Loomakaitse Selts

Koerte sünnipäevade pidamine järjest popim

21.05.2012

Kodu- ja perekoerte kasvatajad on hakanud propageerima uusi kasvatusmeetodeid, mille hulka kuulub ka koertele seltsielu võimaldamine.

Näiteks korraldavad koeraomanikud oma lemmikutele sünnipäevapidusid. Kesklinna koerteväljakutel, kus koerte sõpruskonnad enamasti kujunevad, näeb sageli, kuidas sünnipäevalised loomalapsi koerakrõbinatega rõõmustavad ja kahejalgsetele kaaslasetele pakutakse torti või mõnd näputoitu.

lillekoer
Foto: SCX

Kasvatajad soovitavad koertel mängida ja seltsida rohkem neutraalsel piirideta pinnal, kas metsas või mere ääres, et mitte riivata mõne looma territooriumi- ja omanditunnet. Kuid omanike pilgu all on sõpruskonnaks kujunenud koertel hea pidu pidada ka suures koduaias, kus neil on rohkelt jooksuruumi.

Allikas: Eesti Ekspress


Külastage ka Koerteregistri Facebooki lehte ja rääkige kaasa kuidas teie oma lemmikute sünnipäevi tähistate.